2024. aasta juulis toimus Madridis XX Rahvusvaheline Botaanikakongress (IBC), mille ettekannetest ja mõttevahetustest kasvas välja hiljuti teadusajakirjas Landscape Ecology avaldatud arvamusartikkel maastikugeneetika väljakutsetest.
Artikli “Landscape genetics in plants: challenges and insights from the XX International Botanical Congress” eesmärk oli tuvastada valdkonna kõige päevakajalisemad arengusuunad ja väljakutsed ning arutada, kuidas maastikugeneetikat veelgi tõhusamalt taimeliikide kaitses rakendada. Autorid rõhutavad, et kuigi maastikugeneetika võimalused looduse seires ja kaitses on märkimisväärsed, on valdkonna kiirest arengust hoolimata paljud aspektid endiselt vähe uuritud. Näiteks on maastikugeneetika meetodite kasutamine sammaltaimede uurimisel seni napp, mistõttu on ka teadmised sammaltaimede leviku kohta jätkuvalt väga lünklikud.
Erinevate taimerühmade üleselt tõid teadlased välja mitu metodoloogilist kitsaskohta. Esiteks raskendab paljude taimeliikide pikk eluiga arusaamist sellest, mil määral peegeldavad geneetilised mustrid ajaloolist maakasutust ja klimaatilisi tingimusi ning kui palju mõjutab populatsioonidevahelist geenivoolu kaasaegne inimtegevus. Teine aspekt, mis muudab taimede uurimise keerukamaks, on nende elukäigutunnused. Lisaks eespool mainitud elueale mõjutavad taimede geneetilisi mustreid ka paljunemisviis, sõltuvus levimisel erinevatest levikuvektoritest ning paljunemistunnuste varieeruvus erinevatel liikidel. Siiski ei tohiks need autorite arvates aga takistada maastikugeneetilisi uuringuid ja meetodite arendamist taimeriigis, mis on võrreldes loomade maastikugeneetiliste uuringutega saanud vähem tähelepanu.
Kongressi sümpoosioni „Üle maa ja vee: meie teadmised taimede maastikuskaalalisest geenivoolust“ (“Across Land and Water: Understanding Plant Gene Flow at a Landscape Scale”) kaaskorraldas tolmeldamisökoloogia töörühma juht Tsipe Aavik. Sümpoosionil esines ettekandega maastikugeneetika teadur Iris Reinula.
Artiklis rõhutatakse, et tihedam koostöö teadlaste ja sidusrühmade vahel, avalikkuse teadlikkuse tõstmine ning kasutajasõbralike tööriistade arendamine on üliolulised, et viia maastikugeneetikaalased teadmised tõhusalt looduskaitsetöösse.
Sümpoosionil ning artikli valmimises osalesid lisaks Tartu Ülikooli tolmeldamisökoloogia töörühmale maastikugeneetikud Mehhikost, Hispaaniast, Ühendkuningriigist ja Saksamaalt. Rahvusvaheline tulemuslik koostöö tõotab jätkuda ka edaspidi ning maastikugeneetika jääb ka tulevikus töörühma üheks olulisemaks uurimissuunaks.
Tsipe Aavik / tsipe.aavik@ut.ee / +372 516 1187
