Põhilised valdkonnad, millega meie juures tegeleda saab, on järgmised:
Huvi korral võta meiega ühendust läbi kontaktivormi või kirjuta tsipe.aavik@ut.ee.
Küllaltki sageli on teadusuuringud leidnud, et mõnes elupaigas on liigiline mitmekesisus kõrge, kuigi selle elupaiga pindala ja kvaliteet on vähenenud ning killustatus suurenenud. Siiski kahaneb liigiline mitmekesisus ilmselt ajaga, kui elupaika ei taastata. Sarnaseid ajalisi viibeid on täheldatud ka taimede geneetilistes mustrites. Bakalaureusetöö uuribki kirjanduse põhjal, milliseid ja kui suuri ajalisi viibeid on leitud taimede geneetilistes mustrites.
Töö juhendajad on Tsipe Aavik ja Iris Reinula.
Viimase saja aasta jooksul on niidukoosluste pindala Euroopas drastiliselt vähenenud. See on tekitanud olukorra, kus niidukooslused on mitmetes maastikes tugevalt killustunud. Bakalaureusetöös uuritakse, kas tavalise niidutaime, hariliku nurmenuku, morfoloogilised tunnused (näiteks õite arv või leheroseti suurus) võivad killustunud maastikus erineda sidusama maastiku omadest ning mis tagajärgi võimalikud erisused kaasa võivad tuua. Töös kasutatakse projekti FuncNet andmeid ning huvi korral on võimalus osaleda ka projekti välitöödel.
Töö juhendajad on Marianne Kivastik ja Iris Reinula.
Ökosüsteemiteenused ehk looduse hüved on looduse poolt pakutavad inimkonnale kasu toovad teenused. Üks oluline tugisammas nende pakkumisel on geneetiline mitmekesisus, mis tagab liikide püsimajäämise pikemas plaanis. Bakalaureusetöös uuritakse kirjanduse põhjal, kas ja kuidas toetab geneetiline mitmekesisus ökosüsteemiteenuste pakkumist ning kas ökosüsteemiteenuste rohkus võiks omakorda toetada eri liikide geneetilist mitmekesisust.
Töö juhendajad on Elisabeth Prangel ja Iris Reinula.
Geneetiline mitmekesisus on üks osa liigisisesest varieeruvusest, mis on vajalik liikide püsimajäämiseks. Muutuvates keskkonnatingimustes on geneetilise varieeruvuse olemasolu eriti vajalik, sest võimaldab mingile keskkonnatingimusele paremini kohastunud isenditel uutes tingimustes paremini toime tulla. Bakalaureusetöös antakse ülevaade maastikugenoomika teadusharust, mis uurib keskkonna mõju loodusliku valiku all olevale (adaptiivsele) geneetilisele variatsioonile. Oleme töörühmas erinevate projektidega (näiteks FuncNeti) kogunud andmeid hariliku nurmenuku geneetilise mitmekesisuse kohta, mida saaks bakalaureusetöös soovi korral kasutada või edasi arendada magistritööks. Huvi korral on võimalus osaleda FuncNeti projekti tegemistes.
Töö juhendajad on Tsipe Aavik ja Iris Reinula.
Tolmeldamine on hüve, mille püsimajäämisest sõltub paljude kultuurtaimede saagikus, aga ka väga paljude õistaimeliikide kohasus ja pikaajaline elujõulisus. Kaasaegsetes põllumajandusmaastikes on looduslike ja poollooduslike elupaikade kadumise tõttu elurikkuse toetamisel üha suurem roll kanda põldudega piirnevatel lineaarsetel maastikuelementidel, nt. metsa- ja teeservadel, kraavipervedel ning liinialustel. Bakalaureusetöö annab kirjanduse põhjal ülevaate sellest, milline on selliste maastikuelementide roll taim-tolmeldaja interaktsioonide toetamisel. Pärast bakalaureusetööd on võimalik sarnasel teemal magistriõpinguid jätkata juba ise projekti FuncNet raames andmeid kogudes.
Töö juhendajad on Tsipe Aavik ja Virve Sõber.
Üha kasvav linnastumine mõjutab oluliselt nii tolmeldajaid kui ka neist sõltuvaid õistaimi. Linnastumise mõju elurikkusele võib olla nii soodne kui ka ebasoodne, sõltudes nii linnastumise määrast kui ka organismide omadustest. Bakalaureusetöö annab ülevaate uurimustest, kus on käsitletud tolmeldavate putukate ning putuktolmlevate taimede mitmekesisuse ja arvukuse muutuste seoseid linnastumise määraga.
Töö juhendajad on Virve Sõber ja Tsipe Aavik.
Geneetiline mitmekesisus on oluline elurikkuse komponent, kuna aitab taimepopulatsioonidel erinevate keskkonnamuutuste tingimustes püsima jääda. Hoolimata geneetilise mitmekesisuse olulisest rollist hinnatakse elurikkuse geneetilise varieeruvuse taastumist seireprojektides harva. Bakalaureusetöö annab kirjanduse põhjal ülevaate erinevatest võimalustest, millist olulist lisainfot annab geneetilise mitmekesisuse hindamine pärast taastamistöid. Samuti tuuakse töös välja erinevad näited nendest taastamise edukust hindavatest seireprojektidest, mille raames arvestatakse taimede geneetilist mitmekesisust. Bakalaureusetöö valmib mitme rahvusvahelise koostöövõrgustiku (COST) temaatika raames, milles maastike elurikkuse töörühma liikmed Eesti esindajatena osalevad: G-BiKE (Genomic BIodiversity Knowledge for Resilient Ecosystems) ja ConservePlants (An integrated approach to conservation of threatened plants for the 21st Century).
Töö juhandaja on Tsipe Aavik.
Organismide geneetiline mitmekesisus on üks peamistest elurikkuse komponentidest liigilise ning ökosüsteemide mitmekesisuse kõrval. Kuigi geneetilise mitmekesisuse hindamine on viimastel aastatel muutunud üha tavapärasemaks, piirdub suurem osa teadusuuringuid jätkuvalt vaid ühe või mõne liigi käekäigu hindamisega. Seetõttu on keeruline teha üldistusi geneetilise mitmekesisuse regionaalsete ja globaalsete mustrite ning neid määravate tegurite kohta. Samuti on pea võimatu hinnata, kas ja mil määral on globaalsed muutused, sh kliimamuutused ning looduslike kasvukohtade kadu, seda olulist elurikkuse komponenti mõjutanud. Makrogeneetika on värske teadusharu, mis koondab olemasolevaid uuringuid organismide geneetilise mitmekesisuse kohta, et hinnata selle olulise elurikkuse komponendi mustreid ning tuvastada seda määravaid seaduspärasid. Bakalaureusetöö eesmärk on anda kirjandusel põhinev ülevaade makrogeneetikast kui teadusharust, taimedele keskenduvatest makrogeneetilistest uuringutest ning peamistest selle valdkonna teadustulemustest.
Töö juhendaja on Tsipe Aavik.
Maastikugeneetika on teadusharu, mis uurib erinevate maastikuelementide mõju organismide geneetilisele mitmekesisusele. Erinevaid uuringuid on tehtud palju, kuid tulemused on kohati isegi vastukäivad. Näiteks võib ühes uuringus olla kõrgema osakaaluga metsa mõju taimede geneetilisele mitmekesisusele positiivne, teises aga negatiivne. Seega oleks vaja uurida, kas mõni seos on levinum kui teine. Magistritöö uurib metanalüüsi meetodite abil (varasemate uuringute tulemuste koondanalüüs), kas ja millised võiksid olla üldisemad seaduspärad maastikuelementide ja taimede geneetilise mitmekesisuse vahel.
Töö juhendajad on Tsipe Aavik ja Iris Reinula.
Maastike üheülbastumine ning intensiivsed põllumajandusvõtted kahandavad põllumajandusmaastike elurikkust. Lisaks erinevate organismirühmade liigilisele mitmekesisusele ning arvukusele avaldavad need tegurid olulist mõju erinevate organismide vahelistele interaktsioonidele, s.h taimede ning neid tolmeldavate putukate vahelistele suhetele. Magistritöös, mis valmib rahvusvahelise projekti FuncNet tegevuste raames, analüüsitakse taimede ja tolmeldavate putukate vahelisi seoseid erineva majandamisintensiivsusega maastikes. Töö hõlmab suviseid vaatlusi niidukooslustes ja huvi korral ka laboratoorseid tegevusi sügistalvisel ajal, andmete statistilist analüüsi ning tulemuste interpreteerimist.
Töö juhendajad on Virve Sõber ja Tsipe Aavik.
Üha kasvav linnastumine mõjutab oluliselt nii tolmeldajaid kui ka neist sõltuvaid õistaimi. Linnastumise mõju elurikkusele võib olla nii soodne kui ka ebasoodne, sõltudes nii linnastumise määrast kui ka organismide omadustest. Magistritöö raames saab võrrelda erinevate majandamisvõtete mõju tolmeldaja- ja taimekooslustele Tartu linna rohealadel.
Töö juhendajad on Virve Sõber ja Tsipe Aavik.
2022. aasta lõpus heakskiidetud Bioloogilise Mitmekesisuse Konventsiooni Kunming-Montreali protokoll nimetab ühe põhieesmärgina looduslike liikide geneetilise mitmekesisuse säilitamist, kuna see on muutuvas keskkonnas liikide püsimajäämise üks peamisi tagatisi. Et selle eesmärgi suunas liikuda, peavad dokumendile allakirjutanud riigid edaspidi geneetilist mitmekesisust ka seirama. Magistritöös antakse ülevaade võimalikest geneetilise mitmekesisuse seire meetoditest ja indikaatoritest konventsiooni raamistikus ning koostatakse eelvalikunimekiri liikidest, mida edaspidi Eestis seirata võiks. Magistritöö valmib koostöös Kliimaministeeriumi ning Keskkonnaametiga, kuna ülevaade geneetilise mitmekesisuse seirest ning valmiv nimekiri on oluliseks sisendiks konventsiooni rakendamise Eesti-poolses tegevuses.
Töö juhendaja on Tsipe Aavik.
Suur osa looduskaitsetegevusest keskendub liigilise mitmekesisuse säilitamisele, kuna tihti eeldatakse, et liigiline mitmekesisus peegeldab ka teisi elurikkuse komponente, näiteks geneetilist mitmekesisust. On aga leitud, et erinevate mehhanismide koostoimel võib geneetilise ja liigilise mitmekesisuse vahel esineda nii positiivseid kui ka negatiivseid seoseid või mõnel juhul ei ole seost tuvastatud. Magistritöö eesmärk on uurida juba kogutud andmete põhjal, milline on hariliku nurmenuku (Primula veris) populatsioonide geneetilise mitmekesisuse seos loopealsete liigilise mitmekesisusega ning milliseid looduskaitselisi järeldusi selle põhjal teha saab.
Töö juhendajad on Tsipe Aavik ja Iris Reinula.
