Makroökoloogia kaasprofessor, töörühma juht

Minu teadustöö keskmes on uuringud kasvukohtade killustumise mõju taimede mitmekesisusele selle erinevates vormides geneetilisest liigilise mitmekesisuseni ning uurimistulemuste rakendused looduskaitses. Putuktolmlevate õistaimede heaolu - nii kohasus kui geneetiline mitmekesisus ja pikaajaline püsimajäämine - sõltub olulisel määral nende suhetest ehk interaktsioonidest neid tolmeldavate putukatega. Seetõttu on minu teaduslik huvi laienenud nihkunud taim-tolmeldajate interaktsioonide erinevate tahkude mõistmisele. Et vastata eespool mainitud teemadega seotud teadusküsimustele, olen rakendanud erinevaid uurimismeetodeid taimeliikide nimekirjade koostamisest geneetiliste analüüside ja harrastusteaduseni. Minu senised teadusuuringud võib temaatiliselt jagada järgnevateks üksteisega tihedalt läbipõimunud alateemadeks:

• Põllumajandusmaastike elurikkuse mustrid ja ökosüsteemi teenused. Oma teadustegevust alustasin põllumajandusmaastikes leiduvate väikesepinnaliste looduslike ja pool-looduslike maastikuelementide taimestiku mitmekesisuse uurimisega. Selgitasin, kuidas on nende maastikuelementide taimestiku liigirikkust ja koosseisu mõjutanud maakasutuse intensiivistumine ning maastiku struktuur. Koos Euroopa kolleegidega uurisime, kuidas mõjutavad need tegurid ka elurikkusega seotud looduse hüvesid, nt. biotõrjet.
• Taimede levik muutuvates maastikes. Liigirikkuse mustrite uurimise ajal hakkasid mind huvitama nende mustrite taga peituvad ökoloogilised protsessid ja mehhanismid. Maastikugeneetika meetodite tundmaõppimine ja rakendamine andis võimaluse uurida, kuidas mõjutavad erinevad maastikuelemendid killustunud taimepopulatsioonide vahelist geenivoolu, mis võib toimuda nii leviste kui tolmuterade liikumise kaudu. Need meetodid on aidanud aru saada ka sellest, kuidas mõjutab kasvukohtade taastamine looduslike ja taastatud taimepopulatsioonide vahelist geenivoolu, geneetilist mitmekesisust ning sellest sõltuvat kohasust.
• Killustunud taimepopulatsioonide kohastumisvõime. Maastikugeneetiliste meetodite märkimisväärse arenguga seoses hakkas minu huviorbiiti tasapisi nihkuma huvi selle vastu, kuidas mõjutab kasvukohtade killustumine taimepopulatsioonide adaptiivset ehk kohastumuslikku geneetilist mitmekesisust. Teisisõnu - kas ja mil määral ohustab kasvukohtade kadumine ja killustumine taimede võimet muutuvate keskkonnatingimustega toime tulla.
• Taimede interaktsioonid tolmeldajatega. Kuna taimedel võrdlemisi paiksete organismidena puudub võime ise aktiivselt maastikul liikuda, sõltuvad nad nii seemnete kui õietolmu levitamisel teistest organismidest, olgu selleks siis seemneid levitavad loomad või õietolmu edasikandvad putukad. Et tolmeldamise kaudu toimuv geenide levik oleks edukas, on õistaimedel evolutsiooni käigus kujunenud välja mitmed väga põnevad kohastumused, millest mõnesid ka oma töörühmas uurime. Püüame mõista, mis juhtub taimepopulatsioonide geneetilise mitmekesisuse ja kohasusega, aga ka tolmeldamisega seotud paljunemistunnustega olukorras, kus tolmeldavate putukate mitmekesisus ja ohtrus on kahanemas.

• Gibson, K., Suškevičs, M., Prūse, B., Barberis, M., Cousins, S. A., Fišer, Ž., ... Kivastik, M., ... Reinula, I., ... & Aavik, T. (2026). Engaging the public in plant science: Communication facilitators and barriers of scaling up a citizen science campaign. People and Nature. https://doi.org/10.1002/pan3.70248
• Sarmiento Cabello, S., Reinula, I., Schneider, F., Clayton-Brown, J., Aavik, T., Rico, Y. & Ashton, P. (2026). Landscape genetics in plants: challenges and insights from the XX International Botanical Congress. Landscape Ecology 41, 4. https://doi.org/10.1007/s10980-025-02235-5
• Kivastik, M., Castro, S., Conti, E., Jacquemyn, H., Keller, B., Lengyel, A., ... Reinula, I., ... & Aavik, T. (2025). Heterostylous plants in an era of global change: a review on the consequences of habitat loss and fragmentation. AoB Plants, plaf016. https://doi.org/10.1093/aobpla/plaf016
• O'Brien, D., Aavik, T., Fedorca, A., Fischer, M. C., Goffaux, R., Hoban, S., ... & Laikre, L. (2025). Restoring genetic diversity to facilitate the implementation of the EU Nature Restoration Law. Biological Conservation, 303, 110995. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2025.110995
• Aavik, T., Reitalu, T., Kivastik, M., Reinula, I., Träger, S., Uuemaa, E., Barberis, M., Biere, A., Castro, S., Cousins, S. A. O., Csecserits, A., Dariotis, E., Fišer, Ž., Grzejszczak, G., Huu, C. N., Hool, K., Jacquemyn, H., Julien, M., Klisz, M., … Zobel, M. (2025). A pan-European citizen science study shows population size, climate and landuse are related to biased morph ratios in the heterostylous plant Primula veris. Journal of Ecology, 00, 1–19. https://doi.org/10.1111/1365-2745.14477
• Reinula, I., Träger, S., Järvine, H. T., Kuningas, V. M., Kaldra, M., & Aavik, T. (2024). Beware of the impact of land use legacy on genetic connectivity: A case study of the long-lived perennial Primula veris. Biological Conservation, 292, 110518. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2024.110518
• Sõber, V., Aavik, T., Kaasik, A., Mesipuu, M. & Teder, T. (2024) Insect-pollinated plants are first to disappear from overgrowing grasslands: Implications for restoring functional ecosystems. Biological Conservation, 291, 110457. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0006320724000181?dgcid=author
• Pearman, P.B., Broennimann, O., Aavik, T., ... Guisan, A. & Bruford, M. (2024). Monitoring of species’ genetic diversity in Europe varies greatly and overlooks potential climate change impacts. Nature Ecology & Evolution. https://doi.org/10.1038/s41559-023-02260-0
• Guerrero, I., Duque, D., Oñate, J. J., Pärt, T., Bengtsson, J., Tscharntke, T., ... Aavik, T., ... & Morales, M. B. (2024). Agricultural intensification affects birds' trait diversity across Europe. Basic and Applied Ecology, 74, 40-48. https://doi.org/10.1016/j.baae.2023.11.007