Tolmeldamisökoloogia töörühma külastab Leuveni Ülikoolis peagi doktoritööd kaitsev Arne Devriese. Esmaspäeval, 17. veebruaril kell 15 peab ta Oecologicumi ruumis 126 ettekande taimede ja tolmeldajate interaktsioonidest elupaikade killustatuse vastusena.
Elupaikade killustatus on peamine bioloogilise mitmekesisuse vähenemise mõjutaja ka looduslikult killustatud ökosüsteemides. Viimase 80 aasta jooksul on linnastumine Belgia rannikul viinud düünidevaheliste niiskete luitelõikude (dune slacks) hävitamiseni, mis on üks looduslikult killustatud elupaiku.
Arne Devriese doktoritöö eesmärk on hinnata elupaikade killustatuse mõju düünide vahelistel aladel paiknevate niiskete luitelõikude taimestikule ja tolmeldajatele. Taimekoosluste uuringud ja tolmeldajate proovide kogumine viidi läbi 19-s erineva pindala ja sidususega elupaigas. Tolmeldajatelt koguti õietolmu ning õietolmu metatriipkoodistamise abil koostati taim-tolmeldaja võrgustikud.
Selgus, et taimeliikide mitmekesisus sõltus tugevalt elupaiga suurusest ja sidususest teiste sarnaste elupaikadega, samas kui tolmeldajate liigirikkus sõltus nii pindalast kui ka sobivate taimekoosluste omavahelisest sidususest. See erinevus tuleneb tõenäoliselt sellest, et niisketel luitelõikudel leiduvad taimed “kogevad” ümbritseva maastikuga tugevamat kontrasti kui tolmeldajad, kes elupaigalaikude vahel kergemini liikuda saavad. Seda toetas veelgi tähelepanek, et märkimisväärne osa õietolmust, mida kannavad tolmeldajad, pärines taimeliikidelt, mida leidus pigem väljaspool luitelõike. See näitab, et tolmeldajaid mõjutab laiem maastikuline kontekst. Õietolmul põhinevad taim-tolmeldaja võrgustikud näitasid kõrget interaktsioonide varieeruvust erinevates kohtades ja sõltuvust proovivõtu ajast. Suur osa sellest varieeruvusest oli tõenäoliselt tingitud sobivate õistaimede kättesaadavuse ja tolmeldajatekoosluste muutumisest, samas kui tõendeid tolmeldajate käitumise ajaliste muutuste kohta oli vähe.
Olete kõik oodatud osalema!
Tsipe Aavik / tsipe.aavik@ut.ee / +372 516 1187
