Marianne Kivastiku doktoritöös saab kinnitust, et erikaelsed taimeliigid on kiiretele maastiku-, aga ka kliimamuutustele haavatavad, ning tõstavad esile looduslike elupaikade säilitamise ja kaitse olulisust loomtolmlevate taimede hea käekäigu tagamiseks. Botaanika ja mükoloogia eriala doktoritöö kaitsmine toimub 9. mail Oecologicumis.
Hiljutised kiired kliima- ja maakasutuse muutused ohustavad elurikkuse erinevaid tahke. Eriti tundlikud on maastikumuutustele loomtolmlevad ja keeruka paljunemissüsteemiga taimeliigid, sealhulgas erikaelsed liigid. Erikaelsus ehk heterostüülia on taimetunnus, mille puhul koosneb taimepopulatsioon kahest või kolmest morfoloogiliselt erinevast õietüübist, mis erinevad üksteisest tolmukate ja emaka paigutuse poolest õie sees. Erikaelsuse eesmärk on soodustada tolmlemist eri õietüüpide vahel ja takistada nii iseviljastumist kui ka viljastumist sama õietüüpi omava taimega. Tagamaks kõrgeim paljunemisedukus, peaks ühes populatsioonis õietüüpe olema ligikaudu võrdselt.
Marianne Kivastik uuris oma doktoritöös „Erikaelsed taimed globaalmuutuste ajastul: kohalike, maastiku- ja kliimategurite roll“, millised maastikulised ja klimaatilised tegurid mõjutavad erikaelseid liike ning millised geneetilised ja evolutsioonilised tagajärjed võivad kaasneda maakasutuse- ning kliimamuutustega. Ta jõudis järeldusele, et populatsioonisuurus on üks tähtsamaid erikaelsete liikide õietüüpide optimaalset tasakaalu mõjutavaid tegureid. Vastupidiselt eeldusele, et erikaelsete liikide populatsioonides on õietüüpide osakaal võrdne, tuvastas ta hariliku nurmenuku (Primula veris) populatsioonides ühe õietüübi domineerimise.
Doktoritöö tulemused näitasid, et hariliku nurmenuku õietüüpide tasakaalu mõjutavad ka mitmed maastiku- ja klimaatilised tegurid, näiteks inimasustuse tihedus, asulate ja ehitiste osakaal maastikus, looduslike elupaikade kadumine ja sademete hulk. Selgus ka, et paigast nihkunud õietüüpide tasakaal võib viia geneetilise mitmekesisuse languseni, mis võib omakorda kahandada populatsioonide kohasust ja pikaajalist kohastumisvõimet.
Doktoritöö kaitsmine toimub 9. mail kell 10.15 Oecologicumis. Doktoritöö juhendaja on Tartu Ülikooli makroökoloogia kaasprofessor Tsipe Aavik, oponent Lundi Ülikooli (Rootsi) vanemlektor Øystein H. Opedal.
Tsipe Aavik / tsipe.aavik@ut.ee / +372 516 1187
