Maastikugeneetiku Iris Reinula doktoritöö „Niidutaimede geneetiline varieeruvus muutuvas maastikus“ („Genetic variation of grassland plants in changing landscapes“) pälvis 2024. aasta üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil loodusteaduste valdkonnas äramärkimise. Doktoritöö juhendaja on tolmeldamisökoloogia töörühma juht, makroökoloogia kaasprofessor Tsipe Aavik.

Iris Reinula sel aastal kaitstud doktoritöö kinnitab hariliku nurmenuku (Primula veris) ja mägiristiku (Trifolium montanum) näitel populatsioonide geneetilise mitmekesisuse olulisust ning tõestab, et geneetilise info vahetus killustunud populatsioonide vahel on viimastele kui päästerõngas kaduvate elupaikade kontekstis. Uuring Lääne-Eesti loopealsetel näitas, et kuigi piisava suurusega elupaiku on niidutaimede geneetilise mitmekesisuse hoidmiseks vaja, ei mõju liiga suured lagedad niidud nurmenuku geneetilisele mitmekesisusele toetavalt, pigem oli nurmenukkude geneetiline mitmekesisus suurem paremini liigendatud ja rohkete servaaladega niitudel. Doktoritööst saadud teadmised aitavad ruumiplaneerimisel vältida populatsioonide geneetilist isolatsiooni ja on eduka looduskaitsetöö ühed alused.

Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on väärtustada teadustööd üliõpilaste seas, tõsta üliõpilaste aktiivsust ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi. Konkurss toimub kord aastas. Loe lähemalt Eesti Teadusagentuuri kodulehelt.

Vastloodud tolmeldamisökoloogia töörühm koondab kokku parimad teadmised taimede ja taimi tolmeldavate putukate vahelistest suhetest 

Käesoleva õppeaastaga sai alguse botaanikuid ja zoolooge ühendav töörühm, mille keskmes on taimede ning taimi tolmeldavate putukate vahelised suhted. Makroökoloogia kaasprofessor Tsipe Aaviku juhitavas töörühmas uuritakse taim-tolmeldaja interaktsioone mitmekesiste meetoditega ja mitmetel tasanditel. 

Tolmeldamisökoloogia töörühma üks eesmärkidest on mõista, kuidas taimede ja putukate populatsioonid, kooslused ning taim-tolmeldaja interaktsioonide võrgustikud reageerivad looduslike ja poollooduslike elupaikade kadumisele ja killustumisele. See teadmine on oluline ökosüsteemide tuleviku hindamiseks jätkuvate keskkonnamuutuse kontekstis ning tõhusate kaitse- ja taastamistegevuste kavandamiseks. Töörühma peamised teadusvaldkonnad hõlmavad taim-tolmeldaja võrgustikke, taimede geneetilisi mustreid ja tolmeldamisega seotud taimede tunnuseid ökosüsteemides, kus on hiljuti aset leidnud maastiku struktuuri ja maakasutuse muutused. 

“Uurime, kes  kellega käib ehk millised tolmeldajad milliseid taimeliike külastavad ja millised tegurid neid suhtevõrgustikke mõjutavad. Samuti jätkame taimede geneetiliste mustrite uurimisega. Putuktolmlevate taimede geneetiline mitmekesisus sõltub ju suuresti tolmeldajate tegevusest. Meie tähelepanu keskendub nii Euroopa kui ka Eesti põllumajandusmaastikes toimetavatele tolmeldajatele, nende kooslusi  mõjutavatele teguritele ning sellele, kuidas putukate käekäik omakorda taimepopulatsioone ja -kooslusi mõjutab. Ja muidugi soovime asetada oma tulemused ka laiemasse looduskaitselisse konteksti,” räägib töörühma eesmärkidest Tsipe Aavik. “Oluline roll saab loodud töörühmas olema harrastusteadusel – enamusel meist on olemas nurmenukukampaania kogemus, mida ei ole mõistlik minna lasta.”   

Tolmeldamisökoloogia töörühma kohta saab lugeda kodulehelt ja augustikuu ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis ilmunud artiklitest “Harrastusteadlaste abiga Charles Darwini jälgedes” ja “Reportaaž: Läänemaal laiub loodusuurijate paradiis”.  

Töörühmaga liitumisest huvituvad tegusad tudengid ja järeldoktorid saavad ühendust võtta kirja või telefoni teel. 

Tolmeldamisökoloogia töörühma osalusel alguse saanud koostöövõrgustik suunab teadmise geneetilisest mitmekesisusest looduskaitsetegevuste tõhusamasse rakendamisse 

Oktoobris alustas Euroopa valitsustevahelise teaduse ja tehnika pikaajalisemas programmis COST (European Cooperation in Science and Technology) koostöövõrgustik, mille eesmärk on tuua teadmine geneetilise mitmekesisuse olulisusest looduskaitsetegevuste planeerimise ja rakendamise igapäeva. Eesti teadlasi esindab võrgustiku korralduskomitees tolmeldamisökoloogia töörühma juht, makroökoloogia kaasprofessor Tsipe Aavik. 

Võrgustik nimega GENOA (Genetic Nature Observation and Action) jätkab eelmise looduskaitsegeentikale suunatud võrgustiku G-BiKE (Genetic Nature Observation and Action) tegevusi ning koondab peamiselt looduskaitsegeneetikuid ja -biolooge, aga ka looduskaitsepraktikuid ligikaudu kolmekümnest Euroopa riigist. "Teadlased ja praktikuid saavad järgneva nelja aasta jooksul, mil GENOA vältab, ohtralt võimalusi erinevatel üritustel, koolitustel, aruteludel ja konverentsidel osalemiseks. Samuti võimaldab võrgustik rahastada lühikesi geneetilise mitmekesisuse teemaga seonduvaid teadusvisiite,” tutvustab Tsipe Aavik neli aastat kestva koostöövõrgustiku pakutavaid võimalusi.  

“Teemade valdkond, millega GENOA tegeleb, on üsnagi lai. Viiest võrgustiku töörühmast esimene keskendub geneetilise mitmekesisuse teadmise võimestamisega looduskaitsepoliitikates. Kui teine töörühm töötab geneetilise mitmekesisuse indikaatorite edasiarendamisega, siis kolmanda töörühma eesmärk on näidata, kuidas panustab geneetilise mitmekesisuse hoidmine nii liikide kui ka ökosüsteemide püsimajäämisse. Neljas tööpakett tegeleb looduskaitsegeneetika tutvustamisega laiemale avalikkusele ning viies töörühm pühendub võrgustiku sisse- ja väljapoole suunatud kommunikatsiooniga.”  

Võrgustiku GENOA täpsema kirjelduse leiab COST-i lehelt lingi 'Read the Action Description MoU” alt.  

GENOA tegemistes ühel või teisel moel osalemiseks palun võtke ühendust Tsipe Aavikuga (tsipe.aavik@ut.ee).  

Juunikuus käis tolmeldamisökoloogia töörühma välitöödesse piilumas ERR-i keskkonnasaate Osoon toimetus.  

Kasekülas Pärnumaal asuvatel uurimisaladel rääkisid Marianne Kaldra, Iris Reinula, Tsipe Aavik ja Virve Sõber, miks niitude kui erakordselt mitmekesiste elupaikade suurus ja omavaheline sidusus on viimase saja aastaga kahanenud ning kuidas selline killustumine taimeliike, tolmeldajaid ja nendevahelisi suhteid mõjutab. 

https://jupiter.err.ee/1609484479/taimede-ja-tolmeldajate-suhted